Saatejuhid Katrin Viirpalu ja Urmas Vaino kutsuvad teid hommikukohvile! Vajalik info ja hea meeleolu algavaks päevaks garanteeritud!

Algab uus õppepoolaasta. Waterloo Roadil lasub endiselt Izzie Redpathi mõrva vari. Ehkki Jack sai vapruse eest autasu, süüdistab ta end Izzie surmas. Waterloo Roadi koolis on mitu uut töötajat, teiste hulgas õppealajuhataja Eddie, kes peab lugu Jacki töömeetoditest. Steph saab Kimi asemel sotsiaalõpetajaks. Kooli tuleb Aspergeri sündroomiga õpilane. Õpetajad koonduvad tema vastu ühisrindeks. Donte ja Chlo abielluvad, Tom ja Mika on aga valmis välja kolima ning maja neile jätma.

Vanaema ja vanaisa on ikka olnud need, kellel aega lastele muinasjutte lugeda. Alustamegi uut rubriiki 'Muinasjutt', kus seekord loeb vanaisa Andres Ots. Ajame juttu aasta vanaema Elina Lehta Kaasikuga ja küsimustele vastab professor Raivo Vokk. Saatejuht Reet Linna.

Juba 8-aastaselt kaotas Laine Valli rongiõnnetuse tagajärjel jalad. Sellest hoolimata on ta elanud põnevat ja sündmusterikast elu. Laine lugu teavad paljud: arstlik komisjon võttis jalutult naiselt raske puude ja määras asemele keskmise. Laine läks õiguse saamiseks kohtusse ja võitis. Puutepunkt uuris, kuidas käib naise käsi täna. Jurist Elina Madal jätkab nõuannetega eestkostja aruande koostajaile. Oma arvamuse uue eestkoste järelvalve korra kohta ütlevad välja lapsevanemast eestkostja, kohtu ja justiitsministeeriumi esindaja.

Kunagi elas Oskar lõbusat ja muretut elu. Tal oli kõik olemas: kena abikaasa, toredad lapsed, lustlik kaksikõde ja tervis. Tänaseks on aga maailm muutunud - Oskari elu möödub nüüd kassiga kahekesi olemises, igavledes ja telerit vaadates. Mis juhtus? Mehe jaoks ei olnud Jumalat 36 aastat olemas, kuni ühel saatuslikul ööl ei olnud Oskarit Jumala jaoks olemas... Režissöör Rahel Selge, autor-toimetaja Tiina Laura Kimmel, produtsent Hannela Lippus.

Tiia Toomet räägib jõululoo oma lapsepõlve mänguasjadest Tartu Mänguasjamuuseumis. Režissöör Indrek Kangur, toimetaja Katrin Seppel. 9. veebruaril on Tiia Toometil 65. sünnipäev. Palju õnne!

Vares on üsna tavaline ja vahel lausa tüütu lind. Aga kas te teate, et varesed tegelevad omamoodi spionaažiga? Jälgimispiirkonnad on nende vahel ära jagatud - igal linnul on oma õu, kus ta kõrge puu otsast jälgib pererahva tegemisi. Kui midagi põnevat juhtub, antakse sellest kohe teada. Lõuna-Ameerika lõunatippu krooniv Tulemaa saarestik asub ekvaatorist sama palju maad lõuna pool, kui meie kodune Eesti põhja pool. Mis võiks olla veel eksootilisem, kui matkata metsades, kus viimased 10 000 aastat on elanud inimesed, kes tõmbasid rõivad selga alles pärast kolonisaatorite saabumist 100 aasta eest. Palode peres on rännupisik pärandatav. Polaarseikleja Timo Palo sai selle oma isalt, eluaegselt metsamehelt Agu Palolt, kes armastas omal ajal Nõukogude Liidu avarustel seigelda. Timo püüab oma poegadele loodusega koos elamist juba maast-madalast õpetada. Autorid Remek Meel, Indrek Rohtmets ja Kadri Hinrikus, lood seob saateks Vladislav Koržets. Režissöör Mihkel Ulk, operaatorid Magnus Suitso, Remek Meel, Maria Mägi-Rohtmets, helirežissöör Jüri Vaher, toimetaja-produtsent Õie Arusoo.

Välispoliitilisi sündmusi ja Eesti välispoliitikat kommenteerib ning analüüsib Aarne Rannamäe.

Oma karnevalide, Copacabana ranna ja kuue miljoni elanikuga Rio de Janeiro on paljudele unelmate linn, kuhu karnevali ajal kogunetakse kogu maailmast nautima kirglikku sambat. Kuid idülli taga peitub teine poolus. Iga viies Rio asukas elab mõnes kaheksasajast slummist ehk favelast, kus valitsevad vaesus, uimastid ja vägivald. Sõjaväepolitsei eriüksus BOPE, mis on tuntud oma eriti jõhkrate meetodite poolest, loodi spetsiaalselt favelade puhastamiseks uimastitest.

Kõivupuu Marju jaoks on väga tähtis teada, kuidas ja millised jäljed meie hinge jäävad. Teda ennast on mõjutanud vanaema ja Võrumaa. Igal võimalikul juhul läheb ta Tallinnast välja lapsepõlveradadele, et kogeda Võrumaa inimeste hingesugulust. Neid kogemusi püüab ta edasi anda ka oma poegadele. Autor ja produtsent Rebase Tiina, režissöör Kargu Mati.

Algab uus õppepoolaasta. Waterloo Roadil lasub endiselt Izzie Redpathi mõrva vari. Ehkki Jack sai vapruse eest autasu, süüdistab ta end Izzie surmas. Waterloo Roadi koolis on mitu uut töötajat, teiste hulgas õppealajuhataja Eddie, kes peab lugu Jacki töömeetoditest. Steph saab Kimi asemel sotsiaalõpetajaks. Kooli tuleb Aspergeri sündroomiga õpilane. Õpetajad koonduvad tema vastu ühisrindeks. Donte ja Chlo abielluvad, Tom ja Mika on aga valmis välja kolima ning maja neile jätma.

Jürka müüb Ruudile allkirju. Are kutsub Georgi endale sohvriks. Laine muretseb Kristjani mõistuse pärast. Teet Kallase dokumentaaldraama, režissöör Tõnis Kask.

Nick avastab aristokraatliku daami ja kogukonna tunnustatud liikme vahelise armuloo. Claude aitab Austraalia abielupaaril esivanemaid leida.

Otsige meid sõprade ja vaenlaste seast, maa alt ning maa pealt. Me oleme kõikjal, kus midagi juhtub ja kindlasti oleme sinu telekas. Saada oma uudis meile ja homme räägivad sellest kõik - ringvaade@err.ee, tel 517 1712.

Aarne Rannamäe juhitav vestlussaade, kus päevakajalistel teemadel arutlevad sõnakad Eesti inimesed erinevatelt elualadelt. Ka televaatajad saavad e-posti teel või telefonitsi arutelus oma sõna sekka öelda. Eesti käekäik on meie kõigi südameasi ja meil on õigus ning kohustus ühiskondlikel teemadel kaasa rääkida.

Mihkel Raua esiknäidend 'Järgmine voor' Von Krahli teatris on mõrkjasmagus muie superstaarinduse telgitagustesse. Rein Raua romaan 'Hotell Amalfi' disainib inimhingi ja õhulosse.

Ylvingeni mehed peavad maha ühe korraliku peo. Igaühel on midagi tähistada: Royl poissmehepõlve jätkumist, Hallel abieluranda jõudmist ning Brynjar tõstab klaasi oma viskitööstuse edu terviseks. Koguni Leif Grøndahl on seltskonda võetud. Karoline sobitab sõprust uustulnukatega Rootsist, Iris oma üürikorteri noore ja nägusa peremehega.

Paavo puhkab üle mitme kuu välja. Ats langeb KGB õppefilmi ohvriks. Pööningu kolikamber ehitatakse ümber. Selgub sm Voki eesnimi ja ta edasine saatus. Lavastaja Ain Mäeots, stsenaristid Gert Kiiler, Villu Kangur ja Wimberg, operaator Mait Mäekivi, režissöör Salme-Riine Uibo.

Nick avastab aristokraatliku daami ja kogukonna tunnustatud liikme vahelise armuloo. Claude aitab Austraalia abielupaaril esivanemaid leida.

Saatejuhid Katrin Viirpalu ja Urmas Vaino kutsuvad teid hommikukohvile! Vajalik info ja hea meeleolu algavaks päevaks garanteeritud!

Kui Eddie leiab Pauli läbipekstuna, süvenevad Jasmine'i kahtlused Pauli suhtes. Kooli sööklast varastatakse nuga ja Paul kaob. Aspergeri sündroomiga Paula ei leia koolist mõistmist ega abi. Davina otsustab teda aidata. Matt korraldab muusikalikatsed. Steph satub sotsiaaltöö asemel laulmisest vaimustusse.

Mihkel Raua esiknäidend 'Järgmine voor' Von Krahli teatris on mõrkjasmagus muie superstaarinduse telgitagustesse. Rein Raua romaan 'Hotell Amalfi' disainib inimhingi ja õhulosse.

Jelena Skulskaja vestluskaaslaseks on filmi “Idioot” režissöör Rainer Sarnet. Räägime Ülle Kruusiga ehetest ja nende väärtusest. Vladimir Võssotski oli legend juba oma eluajal. Nüüd, kus temast on valminud eluloofilm, uurime, kuidas ta sattus 1972. aastal Tallinna külastades Mati Talviku saatesse. Jelena Skulskaja ja Üllar Saaremäe esituses kõlab kakskeelsena Fagira D. Morti luuletus “Teile ma naeratan”. Toimetaja Piret Jürman, režissöör Sten Lukas, kunstnik Ivi Piho, produtsent Ene-Maris Tali.

Esineb Ugala Teatri ansambel „Ennupojad“ koosseisus Elmo Nüganen, Allan Noormets, Andres Noormets ja Üllo Kaur. Režissöör Norma Jõekalda, toimetaja Anne Tuuling.

Aarne Rannamäe juhitav vestlussaade, kus päevakajalistel teemadel arutlevad sõnakad Eesti inimesed erinevatelt elualadelt. Eesti käekäik on meie kõigi südameasi ja meil on õigus ning kohustus ühiskondlikel teemadel kaasa rääkida.

Raivo ja Harald võistlevad, kumb saab kasulikumat kaupa teha. Esimene Peeter avastab, et ta on õnnelik, kuid kauaks? Teine Peeter klaarib ebaõiglust ja uuendab unustatud suhteid.

Küünlakuu esimeses saates teeme oma tavapärase tiiru Eestimaal, et vaadata, kuidas tänavune talv on olnud konti mööda nii loomadele kui ka inimestele. Külmale leiame vaheldust botaanikaaiast, kus saame teada, kuidas kaktused end loomade ja inimeste vastu kaitsta suudavad.

Kui Eddie leiab Pauli läbipekstuna, süvenevad Jasmine'i kahtlused Pauli suhtes. Kooli sööklast varastatakse nuga ja Paul kaob. Aspergeri sündroomiga Paula ei leia koolist mõistmist ega abi. Davina otsustab teda aidata. Matt korraldab muusikalikatsed. Steph satub sotsiaaltöö asemel laulmisest vaimustusse.

Kristjan hakkab detektiiviks. Pille ja Felix külastavad kunstinäitust. Evelin harjutab rahva loendamist. Põder ähvardab Morna linnapead. Teet Kallase dokumentaaldraama, idee autor Astrid Reinla.

Väike poiss saab autoõnnetusel vigastada ja Blaketon avastab nii mõndagi hämarat. Jo isa elab oma naise surma rängalt üle. Claude'i vend Cyril saabub kohale sooviga kinnisvara soetada.

Otsige meid sõprade ja vaenlaste seast, maa alt ning maa pealt. Me oleme kõikjal, kus midagi juhtub ja kindlasti oleme sinu telekas. Saada oma uudis meile ja homme räägivad sellest kõik - ringvaade@err.ee, tel 517 1712.

Kuidas parandada elu Eestis? Foorum vaidleb, selgitab, arutleb ja analüüsib. Saatejuht Andres Kuusk, režissöörid Maarika Lauri ja Indrek Kangur, assistent Margit Ossipova, produtsent Tiina-Mari Koljak.

Millest see tuleb, et Saaremaal Salme vallas hõljuvad UFO-taldrikud, külmking, maasügavusest väljuvad viikingite luukered ning perekond Sõnajalgade tuulegeneraatorid ja helikopter on sama igapäevased nähtused kui kalapüük ning viljakoristus? Salme saladus ootab lahendamist. Režissöör Moonika Siimets, operaator Rein Kotov, helioperaator Mart Otsa, monteerija Andreas Lenk, produtsent Mari Kallas. Tootja Osakond.

Väike poiss saab autoõnnetusel vigastada ja Blaketon avastab nii mõndagi hämarat. Jo isa elab oma naise surma rängalt üle. Claude'i vend Cyril saabub kohale sooviga kinnisvara soetada.

Saatejuhid Katrin Viirpalu ja Urmas Vaino kutsuvad teid hommikukohvile! Vajalik info ja hea meeleolu algavaks päevaks garanteeritud!

Toimub Waterloo Roadi kooli esimene tüdrukute jalgpallimatš. Jasmine'il on raske päev. Ta ei saa klassiga hakkama ja jätab poole jalgpallinaiskonnast pärast tunde. Janeece ja Maxine korraldavad külas libaloterii. Donte üürib endale ja Chlole korteri. Breti ja Chlo prantsuse keele tund viib millenigi, mida mõlemad kahetsevad.

Millest see tuleb, et Saaremaal Salme vallas hõljuvad UFO-taldrikud, külmking, maasügavusest väljuvad viikingite luukered ning perekond Sõnajalgade tuulegeneraatorid ja helikopter on sama igapäevased nähtused kui kalapüük ning viljakoristus? Salme saladus ootab lahendamist. Režissöör Moonika Siimets, operaator Rein Kotov, helioperaator Mart Otsa, monteerija Andreas Lenk, produtsent Mari Kallas. Tootja Osakond.

Teadmiste ja tarkuse eest, ohutuma liiklemise nimel! Vaata, mõtle ja ela kaasa tänavaristlejatele! Saatejuht Urmas Vaino, režissöör Elo Selirand, produtsent Piret Priisaar.

Kuidas parandada elu Eestis? Foorum vaidleb, selgitab, arutleb ja analüüsib. Saatejuht Andres Kuusk, režissöörid Maarika Lauri ja Indrek Kangur, assistent Margit Ossipova, produtsent Tiina-Mari Koljak.

Saksa soomuslaev “Schleswig-Holstein”, Poola allveelaev “Orzel” ja Nõukogude aurik “Metallist” - neil kolmel laeval oli saatusliku 1939. aasta septembris oma osa II maailmasõja alustamises ning Eesti ja teiste Balti riikide annekteerimises. Saate autor Mati Talvik, režissöör Indrek Kangur.

Kõik väikesed poisid on mänginud vutti, aga täheks on neist saanud vaid vähesed. Tänane FC Flora peatreener Martin Reim jääb eesti spordi ajalukku kui koondises kõige enim mänge mänginud jalgpallur. Lühikese ajaga tõstis ta peatreenerina FC Flora tuhast ja viis tippu. Spordi kõrvalt on ta jõudnud lõpetada kõrgkooli, ehitada perele kodu ja olla tütrele superisa. Martin Reimiga vestleb Reet Linna. Režissöör Kalev Lepik, toimetaja Marika Kaasik, produtsent Kaia Häelme.

Toimub Waterloo Roadi kooli esimene tüdrukute jalgpallimatš. Jasmine'il on raske päev. Ta ei saa klassiga hakkama ja jätab poole jalgpallinaiskonnast pärast tunde. Janeece ja Maxine korraldavad külas libaloterii. Donte üürib endale ja Chlole korteri. Breti ja Chlo prantsuse keele tund viib millenigi, mida mõlemad kahetsevad.

Evelin kardab, et isa antud raha on kelleltki varastatud. Are aitab hädasolijat. Maret tabab raske kaotus. Teet Kallase dokumentaaldraama, idee autor Astrid Reinla.

Kirikuõpetaja saab jahiõnnetusel haavata. Nickis tärkab kahtlus. Vennastest pagaripaar on riius. Äri ähvardab kõrbeda, sest nende isa, kes on hooldekodus, ei anna oma kuulsate keeksikeste retsepti. Ta usaldab retsepti hoopis Greengrassile, kes näeb soodsat võimalust kasu lõigata.

Otsige meid sõprade ja vaenlaste seast, maa alt ning maa pealt. Me oleme kõikjal, kus midagi juhtub ja kindlasti oleme sinu telekas. Saada oma uudis meile ja homme räägivad sellest kõik - ringvaade@err.ee, tel 517 1712.

Kahekõne vaatab ette ja taha. Otsitakse vastuseid küsimustele, mis toimuma ja juhtuma hakkab!

Ebastabiilne majanduskeskkond sunnib inimesi tarbimise asemel säästma. Uhke Mercedese asemel ostetakse Opel ja Armani pintsaku asemel Zara hõlst. Kuid on asju, mille pealt kokku ei hoita. Isegi kui rahakotis laiutab suur tühjus, ostab tõeline koeraarmastaja oma neljajalgsele sõbrale alati parimat kraami.

MI serveerib järjekordsed palad muusikahõrgutisi. Olete oodatud lauda. Saatejuht Timo Steiner, režissöör Ülle Õun, toimetaja Johannes Tralla, tegevprodutsent Kadi Katarina Priske.

Glenn Gould paelub oma kuulajaid tänaseni. Film üritab avada geniaalse interpreedi jäljendamatu ja mõistatusliku muusikalise poeesia sisu. Katsume näha kaugemale senistest müütidest ja näha ikooni taga inimest – tema kunsti, mõtteid, armastust ja elu. Kõik see koorub välja seni esitamata haruldastest intervjuudest tema lähedastega, kodustest muusikasalvestustest ja päevikutest. Filmi režissöörid Mich?le Hozer ja Peter Raymont.

Kirikuõpetaja saab jahiõnnetusel haavata. Nickis tärkab kahtlus. Vennastest pagaripaar on riius. Äri ähvardab kõrbeda, sest nende isa, kes on hooldekodus, ei anna oma kuulsate keeksikeste retsepti. Ta usaldab retsepti hoopis Greengrassile, kes näeb soodsat võimalust kasu lõigata.

Saatejuhid Katrin Viirpalu ja Urmas Vaino kutsuvad teid hommikukohvile! Vajalik info ja hea meeleolu algavaks päevaks garanteeritud!

Matt vigastab end, rutates appi Benile, kes on pea katki kukkunud. Selgub, et Ben on HIV-positiivne ja Matt kardab, et ka tema nakatus. Jack palub Davina kätt. Donte ja Chlo kolivad koju tagasi. Mika tahab, et Brett ja Chlo oma lahkhelidest üle saaksid, kuid kahjuks põhjustab nende leppimine Dontele suure vapustuse.

Kahekõne vaatab ette ja taha. Otsitakse vastuseid küsimustele, mis toimuma ja juhtuma hakkab!

MI serveerib järjekordsed palad muusikahõrgutisi. Olete oodatud lauda. Saatejuht Timo Steiner, režissöör Ülle Õun, toimetaja Johannes Tralla, tegevprodutsent Kadi Katarina Priske.

Seekord mängib Andres Uibo Tallinna Jaani kiriku orelil ja jutuks tulevad helilooming, orelifestivalid ning Jeruusalemma-reisid. Saatejuht Meelis Holsting, režissöör Aile Ellmann, toimetaja Katrin Seppel.

Enamikku meie planeedist katavad mered ja ookeanid. Ometi on merebioloogia praegu umbes samas seisus kui olid maismaa-uurijad enne Charles Darwini avastusi, ütleb Eesti Mereinstituudi teadlane Jonne Kotta. Viimastel aastatel on tema huviobjekt rannikumeri: kas selle elustik võimendab või pehmendab kliimamuutuste mõju? Kottal on koos Austraalia okeanograafidega käsil kolmeaastane projekt, milles eestlase roll on uurida meretaimede fotosünteetilist produktsiooni – palju mingi liik valgust ja toitaineid tarbib, palju hapnikku toodab ning kuidas kliimamuutus seda protsessi mõjutab. Käisime Austraalia idarannikul Coffs Harbouri linnas, kus Kotta muuhulgas oma katseid teeb. Saime teada, kuidas uurimustöö teisel pool maakera on seotud meie koduse Läänemerega. Saate autor Mihkel Kärmas, režissöör Tarvo Mölder, operaator Tauno Sirel, produtsent Ene-Maris Tali. Saade valmis TeaMe programmi raames Euroopa Sotsiaalfondi toel.

Ebastabiilne majanduskeskkond sunnib inimesi tarbimise asemel säästma. Uhke Mercedese asemel ostetakse Opel ja Armani pintsaku asemel Zara hõlst. Kuid on asju, mille pealt kokku ei hoita. Isegi kui rahakotis laiutab suur tühjus, ostab tõeline koeraarmastaja oma neljajalgsele sõbrale alati parimat kraami.

Mängu on jäänud 12 mängijat, kes jätkavad pürgimist peaauhinna poole. On ülim aeg pühkida jalgelt kodumaa tolm ja minna avastama laia maailma! Seekordsed ülesanded on seotud reisimise ja maadeavastamisega. Saate kohtunikud on Aigar Vaigu ja Mart Noorma, külalisena Aire Olesk, teadusmagister geodeesia ning ruumiliste infosüsteemide alal.

Douglas võtab Jeni oma assistendiks, Moss ja Roy saavad aga võimu alt vabaks. Kuidas uues olukorras toime tulla?

Nagaland. Selle maa vaikuse lõhestajaks on olnud läbi ajaloo inimkarjed, mis saatsid peaküttide metsikuid tegusid ja seda väidetavalt veel tänasel päevalgi. Siin Kirde-India džungli sügavikus küpseb meil plaan võtta ette veel teinegi seiklusterohke retk, Arktikast Antarktikasse. Teejuhtideks sellel neljakuusel retkel on Tiina Jokinen ja Peeter Vähi.

Matt vigastab end, rutates appi Benile, kes on pea katki kukkunud. Selgub, et Ben on HIV-positiivne ja Matt kardab, et ka tema nakatus. Jack palub Davina kätt. Donte ja Chlo kolivad koju tagasi. Mika tahab, et Brett ja Chlo oma lahkhelidest üle saaksid, kuid kahjuks põhjustab nende leppimine Dontele suure vapustuse.

Almale ei meeldi, et Evelinil on õigus rahvaloenduse käigus talle isiklikke küsimusi esitada. Kaido tuleb Are elu segama. Allan on jälle kodus. Teet Kallase dokumentaaldraama, idee autor Astrid Reinla.

Lord Ashfordly õde tuleb Aidensfieldi ja põhjustab paksu pahandust. Külla ilmub veel teinegi külaline, kes valmistab Greengrassile suurt meelehärmi. Greenfield korraldab lord Ashfordly metsas salajase jahiretke. Jo arvab, et peab isa eest hoolitsema ja läheb Nickiga riidu.

Otsige meid sõprade ja vaenlaste seast, maa alt ning maa pealt. Me oleme kõikjal, kus midagi juhtub ja kindlasti oleme sinu telekas. Saada oma uudis meile ja homme räägivad sellest kõik - ringvaade@err.ee, tel 517 1712.

Teadmiste ja tarkuse eest, ohutuma liiklemise nimel! Vaata, mõtle ja ela kaasa tänavaristlejatele! Saatejuht Urmas Vaino, režissöör Elo Selirand, produtsent Piret Priisaar.

'Ära topi oma nina teiste asjadesse!' - lihtne öelda, keeruline täita. Mida hakata peale juhuslikult pealt kuuldud saladustega, kui need puudutavad ka teisi osapooli? Rääkida vajalikele inimestele edasi või pöörata pilk kõrvale? Terve rida elukutseid eeldab inimestelt, et nad oskaksid informatsiooni enda teada hoida, kuid mis on need juhtumid, mis lausa karjuvad edasirääkimise järele? Maire Aunaste külalisteks on dr. Adik Levin, näitleja Pirjo Levandi, poliitik Indrek Tarand, juuksur ja seriaalinäitleja Liina Vahter ning kirjanik Egert Anslan.

Vaatame tagasi Paul Kuusbergi 1964. aastal ilmunud romaani “Andres Lapeteuse juhtum” ekraniseeringu “Mis juhtus Andres Lapeteusega?” (1966) valmimisloole. Grigori Kromanovi esimesest iseseisvast filmilavastusest kõnelevad arhiiviintervjuude vahendusel romaani autor ja filmi stsenarist Paul Kuusberg ning osatäitjad Ada Lundver, Kaljo Kiisk ja Hardi Tiidus. Raamatu ja filmi vahekorda ning mõlema teose valmimise ajastut, samuti kujutatud sündmuste toimumise aega kommenteerivad kirjandusteadlased Aksel Tamm ja Jaan Undusk ning filmikriitik Jaan Ruus. Autor ja toimetaja Jaak Lõhmus, režissöör Märten Vaher, produtsendid Ruth Heinmaa ning Ingrid Nõmmik.

Film Teisest maailmasõjast tagasi tulnud eestlaste saatuslikest konfliktidest ja kohanemisest Nõukogude Eestis. Üks esimesi Eesti filme, kus püütakse ausalt valgustada Stalini isikukultust. Stsenarist Paul Kuusberg, režissöör Grigori Kromanov, operaator Mihhail Dorovatovski, helilooja Eino Tamberg. Osades Einari Koppel, Ada Lundver, Ita Ever, Heino Mandri, Kaljo Kiisk, Rein Aren jt.

Lord Ashfordly õde tuleb Aidensfieldi ja põhjustab paksu pahandust. Külla ilmub veel teinegi külaline, kes valmistab Greengrassile suurt meelehärmi. Greenfield korraldab lord Ashfordly metsas salajase jahiretke. Jo arvab, et peab isa eest hoolitsema ja läheb Nickiga riidu.

Laev korras, otsustab pere minna merereisile. Nad purjetavad saarele, mille ainsateks elanikeks on hatifnatid. Algab torm ja tuleb jääda saarele tormivarju. Õnnetuseks uhub torm nende kaldale kinnitatud paadi ulgumerele.

Maksikoer Fik on üks väga suur koer, kes koos oma sõpradega igasuguseid vahvaid tegemisi ette võtab.

Ühel sekeldusterohkel päeval potsatab Buratino ja tema sõprade postkasti kiri. Väikese poisi Marko emal on suur mure, poiss on tujust täitsa ära ja väga pahur, tulgu aga Buratino appi! Nii lähevadki Buratino, Malvina, Pierrot ja Artemon Markole külla, et paha tuju põhjust peletada. Selles saates löövad näitlejatena kaasa Mart Toome ja Carita Vaikjärv.

Juba 8-aastaselt kaotas Laine Valli rongiõnnetuse tagajärjel jalad. Sellest hoolimata on ta elanud põnevat ja sündmusterikast elu. Laine lugu teavad paljud: arstlik komisjon võttis jalutult naiselt raske puude ja määras asemele keskmise. Laine läks õiguse saamiseks kohtusse ja võitis. Puutepunkt uuris, kuidas käib naise käsi täna. Jurist Elina Madal jätkab nõuannetega eestkostja aruande koostajaile. Oma arvamuse uue eestkoste järelvalve korra kohta ütlevad välja lapsevanemast eestkostja, kohtu ja justiitsministeeriumi esindaja.

Teadmiste ja tarkuse eest, ohutuma liiklemise nimel! Vaata, mõtle ja ela kaasa tänavaristlejatele! Saatejuht Urmas Vaino, režissöör Elo Selirand, produtsent Piret Priisaar.

Adaveres tegutseb väike puidufirma „Tahe Wood”, mis on üle elanud ka masuajad. Küsime juhataja Aivar Tölptilt, kuidas neil praegu läheb. Vaatame vana reheahju taastamist Vaidas Uue-Uustalu talus ja käime väikses Kaberneeme külapoes, mille omanik on Koidu Põder. Praeme suviseid kõrvitsaõisi.

Üle hulga aja kohtuvad tänaval kaks lapsevankritega noort ema – Jane ja Katrin. Neil on, millest rääkida ja muljeid vahetada. Neljakesi (lapsed ju ka) siirdutakse kohvikusse. Aino tuleb Ahvena käest tõtt ja õigust nõudma: kas Jumal siis on olemas või pole teda mitte? Saaral on tõelist detektiivisädet - või siis vähemalt loogilist mõtlemist.

'Ära topi oma nina teiste asjadesse!' - lihtne öelda, keeruline täita. Mida hakata peale juhuslikult pealt kuuldud saladustega, kui need puudutavad ka teisi osapooli? Rääkida vajalikele inimestele edasi või pöörata pilk kõrvale? Terve rida elukutseid eeldab inimestelt, et nad oskaksid informatsiooni enda teada hoida, kuid mis on need juhtumid, mis lausa karjuvad edasirääkimise järele? Maire Aunaste külalisteks on dr. Adik Levin, näitleja Pirjo Levandi, poliitik Indrek Tarand, juuksur ja seriaalinäitleja Liina Vahter ning kirjanik Egert Anslan.

Raivo leiutab rahamasinat. Peetrid mängivad raha peale kaarte. Vilve rõõmustab, et vahel on ka unustamisest kasu.

Lana teatab Clarkile, et jätab Lexi maha. Lois otsustab Lexi superarmee loomise tagamaid uurida ning satub selle käigus suurde ohtu. Selguvad Chloe'i supervõimed.

Tonislav kolis Bulgaariast Soome üheksa aastat tagasi, ei abielluda soomlannaga. Nüüd on ta lahutatud ja õpib olema vallaline mees põhjamaises kultuuris. Tonislavi parim sõber ja saatusekaaslane Zoran on samuti oma soome naisest lahku läinud. Kiril on oma tüdrukule viis korda abieluettepaneku teinud, kuid iga kord korvi saanud. Hristianil, kõige nooremal, ei ole veel olnud naistega püsisuhteid, kui ema välja arvata. Sümpaatne ja isiklik lugu armastusest valmis Tonislav Hristovi käe all.

Populaarseid meloodiaid muusikalidest ja operettidest. Peategelane Katrin Karisma, partnerid Voldemar Kuslap, Hans Miilberg, Jüri Krjukov ja Arvo Laid. Saate autor Viive Ernesaks, režissöör Elmo Lööve.

Paavo puhkab üle mitme kuu välja. Ats langeb KGB õppefilmi ohvriks. Pööningu kolikamber ehitatakse ümber. Selgub sm Voki eesnimi ja ta edasine saatus. Lavastaja Ain Mäeots, stsenaristid Gert Kiiler, Villu Kangur ja Wimberg, operaator Mait Mäekivi, režissöör Salme-Riine Uibo.

Nagaland. Selle maa vaikuse lõhestajaks on olnud läbi ajaloo inimkarjed, mis saatsid peaküttide metsikuid tegusid ja seda väidetavalt veel tänasel päevalgi. Siin Kirde-India džungli sügavikus küpseb meil plaan võtta ette veel teinegi seiklusterohke retk, Arktikast Antarktikasse. Teejuhtideks sellel neljakuusel retkel on Tiina Jokinen ja Peeter Vähi.

Selles miniseriaalis viib professor Marcus du Sautoy põnevale aaretejahile, et avastada maailma salakoodid ning mõtestada lahti salapärased skeemid ja sümbolid. Esimeses osas tuleb ilmsiks, et kogu loodus tugineb varjatud arvulisele koodile, mille abil saab kõike seletada - alates arvudest ja vormidest, mida me enda ümber näeme, kuni seaduspärasusteni, mis valitsevad ka meie elu. Filmi juhatab sisse Tartu Ülikooli matemaatik Margus Niitsoo. Teda küsitleb Aivi Parijõgi.

Ylvingeni mehed peavad maha ühe korraliku peo. Igaühel on midagi tähistada: Royl poissmehepõlve jätkumist, Hallel abieluranda jõudmist ning Brynjar tõstab klaasi oma viskitööstuse edu terviseks. Koguni Leif Grøndahl on seltskonda võetud. Karoline sobitab sõprust uustulnukatega Rootsist, Iris oma üürikorteri noore ja nägusa peremehega.

Iga ränne on kangelaslik teekond, mille ajendiks on enamasti nälg. Iga päev on suured loomakarjad teel, otsides paremaid rohumaid, kus kasvab rohelisem rohi. Tillukesed planktoniloomad ja haruldased kõrbeelevandid, valgepea-merikotkad ning läbikumavad meduusid, aplad mõrtsukhaid ja välkkiired rabapistrikud – kõik nad on liikvel.

11 mängijat on jäänud 10 000 euro suuruse stipendiumi nimel võistlema. Stuudios läheb põnevaks, sest kaalul on võistlejate ja kohtunike julgeolek. Muuhulgas tuleb mängijatel viie kingikarbi seast leida see üks ja ainus, mis sisaldab pommi. Kes lendab õhku, kes jääb ellu? Kohtunikud Aigar Vaigu, Heli Lukner ja külalisena julgeolekuspetsialist Andres Anvelt.

Pärast hüvastijättu poistega jõuab Nöbinina mere ääres üksikuna ootava majakeseni. Kas sellest punasest majast võiks saada Nöbininale päris oma kodu? Unustusse ja tolmu mattunud majake on oma punapäise elaniku üle väga õnnelik. Ehmatus tabab aga suvepuhkusele saabuvat Puravike pererahvast. Nimiosas Mari Pokinen, Marek - Tamur Talving, Erik - Jaan-Marten Pukk, raamatukoguhoidja Pierre - Priit Volmer, konstaabel Lepp - Ott Kartau, Henri Puravik - Tanel Ingi, Hedda Puravik - Laura Nõlvak, Annemari - Victoria Kuulmann ja Aadu - Hugo Malmsten. Loo kirjutas Kristiina Kassi raamatu 'Nõianeiu Nöbinina' alusel ja lavastas Elo Selirand, laulud lõi Peeter Volkonski, kunstnik Jaana Jüris, kostüümikunstnik Gerly Tinn, operaator-lavastajad Elen Lotman ja Raul Priks. Tegevprodutsent Siim-Kaarel Saluri.

Alma on taas kodus tagasi. Tõsi, sedapuhku on ta Allani poolt läbi astunud, et sõbralikult vestelda, aga paraku pöörab see üsna ägedaks. Merilin elab sisse Oliver-Steni korteris. Ega see tal potentsiaalse ämma Maige seltsis lihtne ole. Oliver-Sten ise on samal ajal Uku pool, sest tema ei tea enam, kuidas üks õige linnapea peab olema ja käituma.

Morris saab isalt ootamatu paki. Lapseootel naine võidakse riigist välja saata. Sam teatab Gatesile, et kolib Alexiga mujale.

Uue kaubanduskeskuse ehitamine toob külakesse palju pahandust ja vastuolusid. Kui leitakse tapetud mees, kes oli töötanud kinnisvaraarendajate tellimusel, on kahtlusaluseid terve külatäis.

Kõik väikesed poisid on mänginud vutti, aga täheks on neist saanud vaid vähesed. Tänane FC Flora peatreener Martin Reim jääb eesti spordi ajalukku kui koondises kõige enim mänge mänginud jalgpallur. Lühikese ajaga tõstis ta peatreenerina FC Flora tuhast ja viis tippu. Spordi kõrvalt on ta jõudnud lõpetada kõrgkooli, ehitada perele kodu ja olla tütrele superisa. Martin Reimiga vestleb Reet Linna. Režissöör Kalev Lepik, toimetaja Marika Kaasik, produtsent Kaia Häelme.

Carras saatis lapsed saarele otsima kurukuu-lille, mida kasutatakse haavade puhastamiseks. Saarel hakkab lastele tunduma, et keegi jälgib neid.

Karu ja saarmas lähevad kalade pärast tülli. Yakari asub neid lepitama.

Mari Viik õpetab karusselli tegemist. Lastetoas teevad kaasa Marten Maalt ja Uku Torm Tillo.

Eesti Vabariigi sünnipäeva eel räägime proua Heli Susiga sellest, kuidas tema kodus Eesti sünnipäeva peeti. Valgamaa mees Ilmar Tiideberg mängib omavalmistatud kandlel. Andres Ots jätkab muinasjutu lugemist. Lisaks näpunäiteid ja nõuandeid ning ka laulumäng. Saatejuht Reet Linna.

Tähelaeva külaliseks on Äripäeva poolt 2011. Aasta ärimeheks valitud edukas ja glamuurne pankur Rain Lõhmus, kes tundub eiravat majandusseadusi. Kuidas muidu seletada asjaolu, et majanduskriisi ajal proovib ta üles ehitada eesti kapitalil põhinevat panka. Ühena Hansapanga asutajatest, võiks ta ju lihtsalt nautida rantjeeelu. Mis teda siiani sütitab, uurib saatejuht Andres Kuusk. Režissöör Kalev Lepik, toimetaja Silvia Karro, produtsent Kaia Häelme.

Pärast pikka tööpäeva ei ole enamasti kellelgi tahtmist veel mitmeid tunde köögis toitu vaaritada. Aga mida siis teha, kui kõht on tühi ja kodus on ootamas näljased suud? Legendaarne Inglise telekokk Jamie Oliver õpetab, kuidas valmistada lausa paar-kolm rooga kõigest poole tunniga, üks isuäratavam kui teine. Jamie valmistab täna oma lapseootel naise lemmikrooga - makaroniraguud vorstikestega ja muretainakorvikesi.

Iga ränne on kangelaslik teekond, mille ajendiks on enamasti nälg. Iga päev on suured loomakarjad teel, otsides paremaid rohumaid, kus kasvab rohelisem rohi. Tillukesed planktoniloomad ja haruldased kõrbeelevandid, valgepea-merikotkad ning läbikumavad meduusid, aplad mõrtsukhaid ja välkkiired rabapistrikud – kõik nad on liikvel.

Vares on üsna tavaline ja vahel lausa tüütu lind. Aga kas te teate, et varesed tegelevad omamoodi spionaažiga? Jälgimispiirkonnad on nende vahel ära jagatud - igal linnul on oma õu, kus ta kõrge puu otsast jälgib pererahva tegemisi. Kui midagi põnevat juhtub, antakse sellest kohe teada. Lõuna-Ameerika lõunatippu krooniv Tulemaa saarestik asub ekvaatorist sama palju maad lõuna pool, kui meie kodune Eesti põhja pool. Mis võiks olla veel eksootilisem, kui matkata metsades, kus viimased 10 000 aastat on elanud inimesed, kes tõmbasid rõivad selga alles pärast kolonisaatorite saabumist 100 aasta eest. Palode peres on rännupisik pärandatav. Polaarseikleja Timo Palo sai selle oma isalt, eluaegselt metsamehelt Agu Palolt, kes armastas omal ajal Nõukogude Liidu avarustel seigelda. Timo püüab oma poegadele loodusega koos elamist juba maast-madalast õpetada. Autorid Remek Meel, Indrek Rohtmets ja Kadri Hinrikus, lood seob saateks Vladislav Koržets. Režissöör Mihkel Ulk, operaatorid Magnus Suitso, Remek Meel, Maria Mägi-Rohtmets, helirežissöör Jüri Vaher, toimetaja-produtsent Õie Arusoo.

Üks suvi, ühe tuttpütipaari eluring. Stsenarist, režissöör ja operaator Rein Maran, operaator Vallo Kepp, helirežissöör Enn Säde, kunstnik Mari Kaarma, monteerija Margit Maran.

Contra läheb Navitrollale appi laastukatust lööma. Pealt vaatavad režissöör Juho Jalviste, operaator Arvo Mägi ja produtsent-toimetaja Tiina Rebane.

Maailmas on ligi miljard inimest, kes ei saa iga päev kõhtu täis. Kas seda väge on võimalik ära toita või tuleks lasta loodusel oma valik teha? Arenenud eetika keelab homo sapiensil lubada oma liigikaaslasel nälga surra. Mida siis teha? Kalamehele õnge andmisest üksi on vähe, tuleb õpetada ka saaki saama.

Kunagi elas Oskar lõbusat ja muretut elu. Tal oli kõik olemas: kena abikaasa, toredad lapsed, lustlik kaksikõde ja tervis. Tänaseks on aga maailm muutunud - Oskari elu möödub nüüd kassiga kahekesi olemises, igavledes ja telerit vaadates. Mis juhtus? Mehe jaoks ei olnud Jumalat 36 aastat olemas, kuni ühel saatuslikul ööl ei olnud Oskarit Jumala jaoks olemas... Režissöör Rahel Selge, autor-toimetaja Tiina Laura Kimmel, produtsent Hannela Lippus.

Saatejuht Meelis Holsting, režissöör Aile Ellmann, toimetaja Katrin Seppel.

Eestkosteteema on saanud vaatajatelt võimsa vastukaja. Oma täisealiste teovõimetute laste eest seisjad leiavad, et uus eestkostjate järelvalve kord on ülepingutatud, ei sobitu Eesti elu tegelikkusega ja vajab muutmist. Kuuleme, mida arvavad asjast justiitsministeeriumi nõunik ja kohtunik.

Tavalise inimese mõtted plastiliinist loomakeste suust. Ülimalt naljakas ja populaarne sari on võitnud hulgaliselt rahvusvahelisi auhindu.

Morris saab isalt ootamatu paki. Lapseootel naine võidakse riigist välja saata. Sam teatab Gatesile, et kolib Alexiga mujale.

Uue kaubanduskeskuse ehitamine toob külakesse palju pahandust ja vastuolusid. Kui leitakse tapetud mees, kes oli töötanud kinnisvaraarendajate tellimusel, on kahtlusaluseid terve külatäis.

Stagnaaeg – nii iseloomustatakse praegu 1970/80 aastaid nüüdseks minevikku vajunud riigis Nõukogude Liidus. Just sellesse aega kuulub ka otsus korraldada Moskvas 1980. aasta olümpiamängud ja Tallinnas purjeregatt. Tallinnale tähendas see üritus suuri arenguvõimalusi: unikaalseid ehitisi, uusi sidetehnilisi lahendusi ja rahvusvahelisi kontakte. Linnajuhtidele ja regati korraldajatele aga üheksa aastat pidevat närvesöövat tööd ning stagnaaegsete barjääride murdmist. Saate autor Mati Talvik, režissöör Indrek Kangur.

Oma esimese pilli tegi Repi Väino kolmeaastaselt koorelahutaja leikost ehk lehtrist, sest tahtis väga oma pillipuhujast isa moodi olla. Siis ta veel ei teadnud, et võtab isalt kunagi üle Võrumaa vanima, 1878. aastal asutatud orkestri juhtimise. Praeguseks ajaks on ta Parksepa puhkpilliorkestri 'Kungla' ees seisnud juba 42 aastat. Autor ja produtsent Rebase Tiina, režissöör Kargu Mati, operaator Mägi Arvo, helitehnik-valgustaja Reinvaldi Simo, monteerija Tubina Ahti.

Alaska teejuhil on kaasas tõsine vintpüss. “See on Ameerika, siin on karud ja ka inimest peab kartma,“ annab ta meile teada. Kelgukoerad teevad põrgulikku lärmi. Alaskat on avastamas Tiina Jokinen ja Peeter Vähi.

Kui Eestis on aasta pimedaim aeg, kohtume füüsik Madis Raukasega, kes uurib Bostoni lähistel asuvas maailma juhtivas valguslaboris just võimalusi valguse saamiseks, täpsemalt luminofoore - materjale, mis kiirgavad valgust. Mullu tuli Raukase koordineeritud töörühm välja kogu maailma valgusteaduse jaoks olulise arendusega, avaldades artikli selle kohta, kuidas saada rohkem valgust valgusspektri rohelises ja kollases piirkonnas. Tänu uuele tehnoloogiale ja materjalidele on nüüd võimalik saavutada selliseid valgustugevusi, mis enne olid kättesaamatud. Näiteks telepildis, kus rohelise värvi parema projitseerimise üle on pikka aega vaeva nähtud. Võimalus rohelist ekraanil nähtavalt lisada, muudab pilti oluliselt. Saate autor Neeme Raud, režissöör Tarvo Mölder, operaator Tauno Sirel, produtsent Ene-Maris Tali. Saade valmis TeaMe programmi raames Euroopa Sotsiaalfondi toel.

Ats peab sisemist moraalset võitlust. Sirje annab alust kahtlustusteks. Villem esitab Atsile väljakutse. Paavo mängib ülejäänutega peitust. Kobakäpp teeb ennast lolliks. Lavastaja Ain Mäeots, stsenaristid Gert Kiiler, Villu Kangur ja Wimberg, operaator Mait Mäekivi, režissöör Salme-Riine Uibo.

Zen saab ülesandeks vabastada pantvangi võetud tööstur - valitsuspartei suurtoetaja. Poliitiliste manipulatsioonide keskmesse sattudes peab Zen pingutama, et mitte kaotada armastatut, töökohta ja elu. Viimane mees, kes üritas röövijatele lunaraha viia, tapeti.

Entsüklopeediliste teadmistega isendite väljaarenemine kroonilise entsüklopeediapuuduse tingimustes on raskendatud. Teatmeteoseid ja teavet oleks me ümber justkui kuhjaga, aga väärikat entsüklopeediat ei ole iseseisvas Eestis valmis saadud. Kas kunagi saadakse? Või ongi kogu maailma tarkus raamatukaante vahelt lõplikult internetti imbunud? Üdiklubi ei tea lahendusi, aga teab teed nende poole.

Tom Petty & The Heartbreakersi kolmandat albumit aastast 1979 peetakse klassikaks juba ammu. See demonstreerib hästi Tom Petty laulukirjutajaoskusi kui ansambli musikaalsust, määratles uuesti Ameerika rokkmuusika ja tõstis muusikud oma ala kõrgliigasse.

Saatejuhid Katrin Viirpalu ja Urmas Vaino kutsuvad teid hommikukohvile! Vajalik info ja hea meeleolu algavaks päevaks garanteeritud!

Donte maksab Bretile Chlo pärast kätte. Mika saab teada, et Chlo magas Bretiga, ega suuda õele andestada. Chlo põgeneb kodunt. Steph nõuab, et Jack tunnistaks Davinale tõtt. Kahjuks ei pea Jacki ja Davina suhted sellisele hoobile vastu.

Adaveres tegutsev puidufirma „Tahe Wood” on üle elanud ka masuajad. Küsime juhataja Aivar Tölptilt, kuidas neil praegu läheb. Vaatame vana reheahju taastamist Vaidas Uue-Uustalu talus ja käime väikses Kaberneeme külapoes, mille omanik on Koidu Põder. Praeme suviseid kõrvitsaõisi.

Contra läheb Navitrollale appi laastukatust lööma. Pealt vaatavad režissöör Juho Jalviste, operaator Arvo Mägi ja produtsent-toimetaja Tiina Rebane.

'Ära topi oma nina teiste asjadesse!' - lihtne öelda, keeruline täita. Mida hakata peale juhuslikult pealt kuuldud saladustega, kui need puudutavad ka teisi osapooli? Rääkida vajalikele inimestele edasi või pöörata pilk kõrvale? Terve rida elukutseid eeldab inimestelt, et nad oskaksid informatsiooni enda teada hoida. Kuid millised juhtumid lausa karjuvad edasirääkimise järele? Maire Aunaste külalisteks on dr Adik Levin, näitleja Pirjo Levandi, poliitik Indrek Tarand, juuksur ja seriaalinäitleja Liina Vahter ning kirjanik Egert Anslan.

Pärast pikka tööpäeva ei ole enamasti kellelgi tahtmist veel mitmeid tunde köögis toitu vaaritada. Aga mida siis teha, kui kõht on tühi ja kodus on ootamas näljased suud? Legendaarne Inglise telekokk Jamie Oliver õpetab, kuidas valmistada lausa paar-kolm rooga kõigest poole tunniga, üks isuäratavam kui teine. Jamie valmistab täna oma lapseootel naise lemmikrooga - makaroniraguud vorstikestega ja muretainakorvikesi.

Tavalise inimese mõtted plastiliinist loomakeste suust. Ülimalt naljakas ja populaarne sari on võitnud hulgaliselt rahvusvahelisi auhindu.

Zen saab ülesandeks vabastada pantvangi võetud tööstur - valitsuspartei suurtoetaja. Poliitiliste manipulatsioonide keskmesse sattudes peab Zen pingutama, et mitte kaotada armastatut, töökohta ja elu. Viimane mees, kes üritas röövijatele lunaraha viia, tapeti.

Donte maksab Bretile Chlo pärast kätte. Mika saab teada, et Chlo magas Bretiga, ega suuda õele andestada. Chlo põgeneb kodunt. Steph nõuab, et Jack tunnistaks Davinale tõtt. Kahjuks ei pea Jacki ja Davina suhted sellisele hoobile vastu.

Ülo ootab rahvaloendajat. Detektiivid Kristjan ja Johannes on taas vargajahil. Evald annab Pille vabaks. Teet Kallase dokumentaaldraama, idee autor Astrid Reinla.

Karusnahavabrikust varastatakse nahatükke. Raudteel nähakse kahtlasi kolajaid ja karusnahalastiga rongi röövitakse. Greengrass leiab Rooma münte ja läheb metalliotsija ning ekskavaatoriga võõrale muruplatsile kulda otsima.

Otsige meid sõprade ja vaenlaste seast, maa alt ning maa pealt. Me oleme kõikjal, kus midagi juhtub ja kindlasti oleme sinu telekas. Saada oma uudis meile ja homme räägivad sellest kõik - ringvaade@err.ee, tel 517 1712.

Talvike on endale nime saanud talve järgi. Eestimaa valgehallis talves torkab lind oma kollase-pruunikirju sulestikuga hästi silma. Ta on paigalind, kes suvel jääb märkamatuks, kuuleme ainult ta hüüdu: tsii-tsii-tsiii. Tegelikult talvike ongi tsiisitaja. Talvel, kui Soomaa jõed on jääkaane all, saab tuttavatel kanuujõgedel sõita tõukekelguga. Falklandi saared on Suurbritannia meretagune ala, kus rannikul jalutavad koos pingviinid, nösuhaned ja lambad. Aga üllatus on hoopis see, et Eestimaa rännumees saab kohaliku kuberneriga vestelda eesti keeles. Autorid Remek Meel, Sander Loite, Indrek Rohtmets. Lood seob saateks Vladislav Koržets. Režissöör Mihkel Ulk, operaatorid Magnus Suitso ja Maria Mägi-Rohtmets, helirežissöör Jüri Vaher, toimetaja-produtsent Õie Arusoo.

54-aastane Aliide töötas aastaid kutsehariduskeskuse pagar-kondiitrina, kuni ühel päeval sai ta ootamatult koondamisteate. Masendusse langemise asemel sai naine hoopis tõuke viia ellu oma kauaaegne unistus - avada päris oma pagarikoda. Režisöör Märten Vaher, autor-toimetaja Hedli Mangus, produtsent Hannela Lippus.

Välispoliitilisi sündmusi ja Eesti välispoliitikat kommenteerib ning analüüsib Astrid Kannel.

Inimõigustekuu. “Olin vang, kuid tundsin end alati vabana, sest ma ei kartnud. Seega tähendab tõeline vabadus mulle vabadust hirmust.” Kes on see kartmatu naine nende sõnade taga? Birma rõhutud rahvale kehastab ta vabadust ja demokraatiat, milleni nad loodavad kunagi jõuda. Lääne silmis on ta aga rahu ja lepituse sümbol, keda on autasustatud Nobeli preemiaga. Birma sõjaline diktatuur pakkus talle mitmel korral võimalust riigist lahkuda. Kuid miks on Aung San Suu Kyi valinud vangistuse?

Karusnahavabrikust varastatakse nahatükke. Raudteel nähakse kahtlasi kolajaid ja karusnahalastiga rongi röövitakse. Greengrass leiab Rooma münte ja läheb metalliotsija ning ekskavaatoriga võõrale muruplatsile kulda otsima.